Peenmotoorika aardekast, TegevusTe + Leiuala

1. KÄÄRIDEGA LÕIKAMINE

Rollimäng – juuksur (2–3 a)
Komplektis on puidust nukk lõngast juustega, et luua motivatsiooni ja teha lapsele esimesed kääridega lõikamise harjutused kohe põnevaks. Tavalise valge paberi lõikamine võib väikesele lapsele kiiresti igavaks muutuda, eriti kuna kääride kasutamine ise on suur väljakutse: kääride avamine ja sulgemine, käe edasi liigutamine ning samal ajal teise käega hoidmine nõuab juba palju pingutust. Näita lapsele nukku ja mängige koos juuksurit. Näita aeglaselt ette, kuidas kääre avada ja sulgeda ning lase lapsel rahulikult proovida. Kui nuku juuksed on lõpuks täielikult ära lõigatud, on komplektis kaasas uus lõngakera. Suuremad lapsed võivad proovida ise nukule uued juuksed pähe siduda.

Pusle (4–5 a)
Pusle eesmärk on tekitada lapses põnevust ja luua tähendust, et lõikamine poleks ainult “tavalise joone lõikamine”, vaid eesmärgipärane tegevus – laps saab valmistada ise oma pusle. Joonistage puslelehele pilt, seejärel lõigake pilt joone järgi pusletükkideks. Lihtsate sirgete joontega pusletükke võivad proovida juba lõigata ka 3-aastased, kui kääridega lõikamine hästi välja tuleb, kuid keerukama kujuga pusletükid sobivad pigem 4–5-aastastele. Hiljem saab puslet kokku panna kas laps ise või võib anda selle hoopis sõbrale lahendamiseks – see lisab mängulisust ja tõstab motivatsiooni.

Lõikamisseiklused (4–5 a)
Lõikamistegevused võivad lapse jaoks tunduda igavad, eriti kui neis puudub loovus ja laps ei saa ise otsustada, mida lõigata. Lõikamisseikluste tegevus on üles ehitatud nii, et laps saab kõigepealt valida teemale vastava tausta (loomaaed, peenar või autotee) ning seejärel lõigata välja taustale sobivad esemed ja tegelased. Väljalõigatud asju saab laps kleepida taustale täpselt nii, nagu ta ise soovib. Julgusta last tegevuse ajal rääkima, mida ta loob ja miks ta midagi just nii paigutab – nii toetame ka jutustus- ja väljendusoskuse arengut.

Lõika ja kleebi (5–6 a)
Selles tegevuses on ühendatud lõikamine, kleepimine ja loogiline mõtlemine. Laps peaks lõikama kujundid välja võimalikult täpselt, et need sobituksid hiljem õigesse kohta ja pusle kenasti kokku tuleks. Sobitamine nõuab loogilist mõtlemist, tähelepanu ja keskendumist: laps katsetab, milline tükk kuhu sobib, ja kontrollib oma valikut. See tegevus sobib hästi lastele, kellel on juba tugevad kääridega lõikamise oskused ja kes on valmis suuremateks väljakutseteks!

PS! Kääridega lõikamise ajal jälgi, et lapse käsivars ei läheks “lendama”. See tähendab, et kääre hoidev käsivars peaks püsima keha kõrval. Kui käsi tahab siiski tõusta, võid panna käsivarre ja keha vahele ühe tavalise paberilehe ning ütle lapsele, et paber ei tohi lõikamise ajal maha kukkuda. Teine võimalus on kleepida pöidlale väike kleeps ning öelda lapsele, et kleeps peab kogu lõikamise aja vaatama lapse poole. 

2. PLIIATSI JA PABERIGA TÖÖTAMINE

Suured loomapildid (3+)
Suured loomapildid sobivad hästi esimesteks töölehtedeks, kus tuleb joone järgi joonistada. Suure formaadi tõttu on lapsel lihtsam pliiatsit juhtida, sest väikse lapse liigutused pliiatsiga ei ole veel nii täpsed. Komplekti kuulub kustutatav musta värvi marker piirjoonte tegemiseks, aga võid lisavõimalusena pakkuda lapsele ka oma vildikatega loomade värvimist.

Joonistusrajad – siksakid ja lained (4+)
Joonistusrajad aitavad harjutada käe sujuvat liikumist ja kontrolli pliiatsi üle. Näita lapsele alguses aeglaselt ette, kuidas mööda rada liikuda ning seejärel lase tal ise proovida. Julgusta last tegutsema omas tempos – eesmärk ei ole teha rada ära kiiresti või täiuslikult, vaid saavutada sujuv ja täpne liikumine. Lapse sooritusest võib teha ka pilte, et hiljem näha arengut, kuidas mustrites on järjest vähem eksimusi.

Kujundid ja numbrid (3–4+)
Kujundite ja numbrite järgi joonistamine on kirjutamise eelharjutus. Lihtsamaid kujundeid (nt ringi) võivad osata järgi joonistada juba ka umbes 3-aastased lapsed, samas kui keerukamate kujundite ja numbrite järgi joonistamine sobib pigem 4-aastastele ja vanematele lastele. Numbrite ja kujundite töölehti võib kasutada ka voolimisalusena – laps saab voolimismassist kujundeid ja numbreid töölehele vormida, mis pakub vaheldust ning arendab samal ajal käelisi oskusi.

Kahe käega korraga joonistamine (5+)
Kahe käega samaaegne joonistamine arendab ajupoolkerade vahelist koostööd ja koordinatsiooni. Näita lapsele alguses aeglaselt ette, kuidas mõlema käega korraga joonistada – selleks on vaja ühte lisavildikat. Täpsus ei ole siin ülesandes esmatähtis – oluline on uus kogemus ja mõlema käe samaaegne kasutamine. Vajadusel võib töölehe teipida laua külge, et see joonistamise ajal ei libiseks, sest käsi, mis tavaliselt hoiab paberit, on selles ülesandes samuti pliiatsi hoidmisega hõivatud. 🙂

Joonista teine pool (5+)
Selles ülesandes joonistab laps pildile teise poole, lähtudes etteantud poolest. Alustage lihtsamatest ülesannetest, kus teine pool on õrnalt ette joonistatud ning liikuge järk-järgult ülesanneteni, kus laps joonistab teise poole juba iseseisvalt. See ülesanne on eriti kasulik lastele, kellel esineb tähtede või numbrite peegelpildis kirjutamist.

Mustrite jätkamine (4–5+)
Mustrite jätkamise ülesanded arendavad tähelepanu, loogilist mõtlemist ja järjestamisoskust. Lase lapsel esmalt mustrit vaadelda ning arutage, mis võiks olla järgmine element. Seejärel lase tal mustrit ise jätkata. Kasuta värvimiseks oma vildikaid! 

3. SILMA-KÄE KOOSTÖÖD ARENDAVAD MÄNGUD

Kujundi- ja värvijaht (3+)
Kujundi- ja värvijahi mäng koosneb erikujulistest ja erivärvilistest “luupidest”. Valige üks luup ning otsige koos lapsega kodust või õuest esemeid, mis on sarnase kujuga, värviga või mõlemaga. Mäng toob silma-käe koostööd arendavatesse tegevustesse rohkem liikumist ja aktiivsust, et lapse õppetegevused ei piirduks vaid laua taga tegutsemisega.

Puidust pulgad (3+)
Puidust pulkade mängus sätib laps värvilised pulgad pildikaardi järgi õigesse asendisse. Lihtsamaid kujundeid suudab järgi teha juba 3-aastane laps, keerukamad mustrid sobivad pigem vanematele lastele. Hiljem võib laps katsetada ka oma mustrite ja kujundite loomist ning soovi korral joonistada vastavad pildikaardid ka enda väljamõeldud kujunditele.

Aukudega kujundid (4+)
Aukudega kujundite ülesandes peab laps ajama nööri läbi kujundites olevate aukude. Kuna augud on üpriski väiksed ning nöör peenike, sobib tegevus pigem lastele alates 4. eluaastast. Jälgi, kuidas laps nööri juhib – kas ta oskab nööri viia ühelt poolt sisse ja teiselt poolt välja tõmmata välja või proovib ta nõeluda nööri ümber kujundi servade. Vajadusel suuna last ajama nööri läbi aukude ühtse mustrina, mida saab ka teadlikult muuta, näiteks panna nöör läbi igast august või jätta vahepeal mõni auk vahele.

Voldi ümbrik (5-6a)
Voltimine on lapse jaoks üsna keerukas ning tänapäeval ka üha harvemini ette tulev tegevus, mistõttu pakub see head ja arendavat väljakutset. Noorema lapse puhul võib täiskasvanu alguses voltimisliigutusi suunata ning aidata juhendist aru saada. Lapse oskuste arenedes saab järk-järgult suurendada iseseisvust, kuni laps suudab ümbriku valmis voltida juba ilma juhendit vaatamata. Valmis ümbrikusse võib panna lapse joonistuse või väikese kirja ning saata sõbrale, et anda tegevusele tähenduslik ja motiveeriv lõpp.

Karvatraadid (4-5a)
Karvatraatidega juhendi järgi esemete vormimine arendab sõrmede osavust ja aitab aru saada, kui palju jõudu erinevate liigutuste tegemisel vaja on. Väiksema lapse puhul võib täiskasvanu esmalt kujundi ise valmis vormida, et laps saaks selle järgi enda oma teha. Alguses on lapsel lihtsam luua 3D-kujundit 3D-mudeli järgi. Vanem laps saab juba iseseisvalt paberil oleva 2D-juhendi põhjal 3D-mudeli valmistamisega hakkama. Julgusta last ise välja mõtlema, mida karvatraadist veel meisterdada võiks, et toetada loovust ja eneseväljendust.